Ärikinnisvaraturul aimub buumi märke

Ärikinnisvaraarendajaid oleks põhjendamatu süüdistada ülearuses optimismis: suurte investeeringute tegemisele eelnevad põhjalikud arvutused mitme aasta perspektiivis ning kindlasti ollakse ka konkurentide tulevikuplaanidega enamal või vähemal määral kursis. Arendajate otsuseid uusi pindu rajada on kindlasti ajendanud ka asjaolu, et suurem osa Tallinna büroopindu on rajatud 6-9 aastat tagasi, viimastel aastatel on värskeid büroopindu juurde tulnud vähe. Kriisiaeg ei soosinud ärihoonete rajamist. See tõi kaasa defitsiidi, mida arendajad on nüüd mitmel rindel asunud leevendama. Koguni mõningase ülepakkumise ohuga arvestades.

Ehkki teab kui suurt majanduskasvu kuskilt ei terenda ning mitugi sektorit tunneb end Venemaa käitumise pärast ebakindlalt, on turul ometi tekkinud arvestatav hulk ettevõtteid, kes soovivad B-klassi büroopinnalt kolida A-klassi pinnale. Seda võidakse ühelt poolt käsitleda investeeringuna paremasse ja meeldivamasse töökeskkonda, ent kui vanast hoonest kolitakse uude, võib tegemist olla ka kaine kulurehkendusega: vanemates hoonetes on kommunaalkulud reeglina suuremad kui uutes. Kuluerinevus soodustab praegu paremale pinnale kolimist ja seda tehakse aktiivselt.

Need ettevõtted, mis tegutsevad keskkonnas, kus poliitilised tõmbetuuled puhuvad valjemini, langetavad kolimisotsuseid eeldatavasti mõnevõrra põhjalikuma kaalutlemise järel kui nende sektorite ettevõtted, kus mahud kasvavad kiiremini ja partnerite ebastabiilsusega on muret vähem. Ent kuumeneval turul saavad oma „elutingimusi“ parandada ka need ettevõtted, kes otsustavad praegu vanematele pindadele püsima jääda. Neil avaneb võimalus survestada C-klassi büroohoonete omanikke lepingutingimusi paindlikumaks muutma.

Kui eelmisel aastal sai valmis neli ärimaja, siis järgmisel ja ülejärgmisel aastal saab Tallinn juurde 70 000 ruutmeetrit büroopinda. Arendajate silmis on kõige ahvatlevam piirkond mõistagi Tallinna kesklinn, kus A-klassi ärikinnisvarapindade terav puudus andis tunda juba eelmisel aastal. See tõi kaasa buumiajast tuttava olukorra, kus uute hoonete äripinnad olid väljaüüritud juba „paberil“, enne valmimist. Seevastu vanemate büroohoonete täituvusega on probleeme juba praegu.Täituvusprobleemiga võivad silmitsi seista ka kesklinnast kaugemal asuvad uued büroopinnad, see annab üürnikele võimaluse hinna ja muude tingimuste üle kaubelda. Suures pildis on aga nõudlus turu aktiivsena hoidmiseks küllaldane ning konkurents on ainult tervitatav.

Tallinnast välja terav konkurents ärikinnisvaraturul praegu ei ulatu. Tartu kesklinnas ületab A-pindade nõudlus tublisti pakkumist ja uusi pindu kuigivõrd juurde tulemas ei ole. Südalinnu pindu rihivad peamiselt IT-ettevõtted, kellele on kõrge hind taskukohane. Pärnu ärikinnisvaraturg on varjusurmas, büroopindu üüritakse välja vähe ja ostutehinguid peaaegu ei tehta.Eesti tasakaalustatud regionaalse arengu huvides oleks kahtlemata see, kui buumipisik Tallinnast kaugemale leviks.